Kristina Õllek (sünd. 1989) on Tallinnas elav kunstnik. Ta töötab foto, video ja installatsiooniga, keskendudes representatsiooniprotsesside, geoloogilise ainese, mereökoloogia ja inimtekkeliste keskkondade uurimisele. Õllek kasutab oma praktikas peamiselt uurimistöö-põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega soovib ta luua olukordi, mille puhul tõsielu ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal põimuvad, muutuvad hübriidseks mateeriaks ning mille läbi tekivad uued tähendused. Kunstnikule pakub huvi laiendada piire selle osas, mida võime näha ja kasutada pildi ning ruumina, iseäranis meie praegusel ajastul, mida iseloomustab kiiresti arenev ja vägagi manipuleeriv tehnoloogia. Oma viimastes projektides on ta vaadelnud merelisi elukeskkondi ja uusi tehnoloogiaid, sh ka nendega seostuvaid geopoliitilisi ja ökoloogilisi tingimusi.

Kristina Õllek on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA fotograafias, 2016). Ta on täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensee’s (2012) ja Rotterdamis Piet Zwart instituudis (2016). Õllek on kahel korral pälvinud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia, 2013. aastal bakalaureuseõppes ja 2016. aastal magistrandina. Aastatel 2013–2018 oli ta projektiruumi Rundum kaasasutaja ja liige. 2019. aastal pälvis ta ArtProofi produktsioonistipendiumi.

Kristina Õllek on osalenud mitmetel rahvusvahelistel rühma- ja isikunäitustel, sh A Tale of A Tub (Rotterdam), Laurel Project Space (Amsterdam), Le Lieu Unique (Nantes), Screen City Biennial (Stavanger), Fotomuseum Winterthur, Titanik (Turu); KUMU, EKKM, Tallinna Kunstihoone (Tallinn); ISSP, Riga Photography Biennial ja Zuzeum (Riia); Benaki Museum ja Snehta Residency (Ateena). Tema tööd kuuluvad mitmetesse kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Eesti; Winterthuri Fotomuuseum, Šveits; Euroopa Keskpanga kunstikogu, Saksamaa; ja erakogud).